Saturday, 16 September 2017

Teistmoodi vikerkaar

Alustuseks annan teada, et meie rühma nimi on Vikerkaar ja sellest tulenevalt me ka joonistame ja meisterdame vikerkaart ilmselt kordades rohkem, kui mõne teise rühma lapsed. Seekordne vikerkaare tegu toimus alguses ühistööna. Nimelt tulid meie rühma külla ühe teise rühma lapsed (oli selline vahva päev, kui lapsed vahetasid üheks tunniks oma rühmaruumi) ja minul tuli kohe idee lasta neil ühiselt üks suur vikerkaare pilt teha.
Vikerkaar sai värvitud, aga millal vikerkaar tuleb taevasse? Ikka siis kui on vihm ja päike üheskoos, nii et vaja oli ka need pildile saada. Päikese jaoks kasutasime värvi ja jämesoola, pilvede tegemiseks aga värvi ja habemeajamisvahtu. Ütlen päris ausalt, et lastele meeldis!



Tehtud pilt jäi natukeseks veel meie rühma kuivama, aga kui tagasi saabusid meie oma lapsed, siis oli täiesti kindel, et ka nendega tuleb sama töö ette võtta, sest nad lihtsalt teatasid, et nemad tahavad ka!!! Meie lapsed tegid igaüks individuaalse töö.




Soolaga oleme varem ka katsetanud. Meil olid vahepeal rühmas erinevate värvide nädalad ja punasel nädalal tegime taustad tookordsetele kunstitöödele kasutades vesivärve, millele raputasid lapsed peale jämesoola. Sai päris mõnus tekstuur!




Tuesday, 8 August 2017

Sensory bags

Tegelikult pean ma alustama sellest, et ma ei oska neid nn sensoorseid kotte kuidagi mõnusasse eesti keelde tõlkida. Inglise keeles on nad jah sensory bags, aga eesti keeles? Sensoorsed kotid kõlab kuidagi kohmakalt, kas siis tunnetuslikud kotid? Ei teagi. Kutsun neid lihtsalt - täidetavad kotid, mis pakuvad avastamisrõõmu. :)

Aga nüüd teemasse. Nimelt hakkasid mulle erinevad ideed sellistest kottidest silma juba eelmisel õppeaastal. Korra võtsin tühjad kotid ka lasteaeda kaasa, et natukene proovida, aga kahjuks tegudeni ei jõudnudki. Kui aga olin ühele vahvale (eile toimunud) piknikule minemas, siis erinevaid põnevaid arendavaid asju kokku pannes, meenusid mulle ka need kotid.

Millega võiks neid kotte täita? Ja milleks neid kasutada?
Absoluutselt kõigega. Mina tegin neli katset.
1. Esimesse kotti panin lihtsalt kolme erinevat värvi, mida laps saab laiali ajada. Laps saab panna sõrmekesed tööle, luua oma kunstiteose, avastada uusi värvitoone, mis värvide segunemisel tekivad. Lapsevanemale ei teki segadust, sest kott on kindlalt suletud ja kogu värv püsib kotis (mis on abiks olukorras, kus ehk ei saa tavapärast kunstitööd ette võtta). Kui värv juba laiali aetud, saab sinna peale ka pulga või sõrmega joonistada, õppida tähti jne.


2. Teise kotti panin lihtsalt erinevaid pärleid ja sädelusi, lisaks täitsa tavalist vett. Eilsel piknikul andis mulle 3-aastane väike Wille väga selge vihje, et sellises kotis peavad kalad ka olema, nii et lisasin sinna ka fooliumist tehtud väiksed kalakesed. See kott pakub pisikestele näppudele mõnusat tööd, sest kalakesi saab ujutada, pärleid saab ümber paigutada. Sellistesse kottidesse saks edukalt panna näiteks kolme värvi pärleid ja siis paluda lastel need kolme hulka rühmitada - sõrmed teevad tööd ja aju teeb tööd. Mulle tundus, et see on ka selline kott, mis sobiks väga hästi olukorras, kus lapsel oleks vaja rahuneda, mõnus vaikne uudistamine.


3. Kolmas kott on eelmisega sarnane, ainult siia lisasin ka õli ja toiduvärvi. Õli teeb kotis oleva segu selliseks mõnusaks ehk et tunnetuslikult midagi uut ja huvitavat. Tegelikult tasub katsetada erinevate segudega, minul näiteks tekkis idee ka nõudepesuvahendit ja habemeajamisvahtu proovida. Miks mitte panna kotti ka tähti ja paluda lapsel neist, kas mõni etteantud sõna moodustada või siis lasta lapsel endal uurida, milliseid sõna saaks olemasolevatest tähtedest teha.



4. Neljanda koti tegin eesmärgiga harjutada tähtede kirjutamist. Ehk et kotis olev segu peaks olema veidi paksem, et sellesse annaks jooni tõmmata (sõrmega või pulgaga). Minu kotti läks jahu, toiduvärv ja vesi. Segasin need enne kausis kokku, segu sai selline paksema hapukoore sarnane. Toimis. Laps pakkus välja, et selles võiks ka ikka natuke sära olla, siis oleks lõbusam.



Ideid ja mõtteid, mida ja kuidas nende kottidega toimetada on tegelikult väga palju. Soovitan panna google-otsingusse sensory bags ja te leiate väga palju erinevaid võimalusi.

Ps. Tule osale mu fb lehel raamatuloosis: https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=2010855409159740&id=1670351203210164

Friday, 4 August 2017

Mõtted on töö juures.

Millegi pärast kipub nii olema, et kui kätte jõuab augustikuu, on minu mõtted ka otsapidi tööradadele jõudnud. Mõttes liigub, kuidas lasteaia aastateema oma rühma ja lastega kokku sobitada, nende jaoks oluliseks teha, kuidas ta aasta peale laiali laotada, nii et ära ei kaoks spontaansus, laste algatatud ideed, mõtted, kuidas mõnusalt sinna sisse sobitada kõik mina ja keskkonna teemad, keele ja kõne, matemaatika, kunsti eesmärgid, kuidas toetada sotsiaalsete, emotsionaalsete, mängu- ja õpioskuste arendamist. Kuidas need enda rühma teemad otsapidi ka muusikasse ja liikumisse sisse viia. Uh, tegelikult on põnev! See on natuke nagu minu hobi korras tehtav raamatupidamistöö, kus tuleb deebet ja kreedit klappima saada, ainult et juurde tuleb veel lisada mängulisust, avastamisrõõmu ja ohtralt põnevust! Minul on motivatsioon taaskord laes! Ja vaikselt juba otsin, koostan, panen kokku õppevahendeid.

Esimese asjana otsisin välja internetist leitud (täitsa eestikeelsed ja kasutamisvalmis) rahunemiskaardid. Soovime need sellel õppeaastal ära katsetada, sest lapsed on selles vanuses, kus neil kõigil ei ole veel välja kujunenud oskused oma emotsioonide turvaliseks väljendamiseks. Muidugi teeme ka tööd vajalikke oskuste saavutamiseks, aga leitud rahunemiskaardid on huvitav võimalus (ja mis oluline - tegu pole karistusega), kuidas mõtteid ja tähelepanu mujale suunata. Kuidas kasutamine täpselt toimuma hakkab, paneme käiku juba meeskonnaga, et süsteem oleks ühtne ja ei tekitaks lastes segadust.
Kaardid on leitavad siit lehelt: http://www.lizs-early-learning-spot.com/anger-management-23-calming-strategy-cards/


Need kaardid panid mind omakorda mõtlema, et peaks tegema kaardid "Mida teha, kui ma ei oska enam midagi teha?" ehk et mõnikord juhtub nii, et ükski tegevus ei tundu põnev, mäng sõpradega ei laabu, õpetajaga ka ei tahaks mängida... No ja siis olekski sellised erilised mõtted ja ideed, mida saaks kasutada.

Aga edasi selle juurde, mis ma veel olen valmis teinud. Laste üldine tase oli kevadeks jõudnud nii kaugele, et saame hakata tegelema tõsisemalt loendamise harjutamisega. Mõnele oli see küll ka juba kevadel selge nagu seebivesi, aga oli ka neid, kellel oleks vaja veel harjutada. Selle tarbeks leidsin ühe lego-mängu (inglisekeelne asub siin: http://www.mathematicshed.com/lego-maths-shed.html) ja muutsin selle eestikeelseks. Miks just lego? Sest meil on valdavalt poisterühm ja lego on üks lemmik mänguasju. Mängus saab kasutada lego-mehikesi ja lego klotse. Harjutada saab loendamist, võrdlemist, numbrite kujusid, märke + ja -. Lisaks on see nö eelharjutus kõigi muude täringumängude juurde jõudmisel. Vanad head "Tsirkus" ja "Kelgusõit" jms on ju ideaalsed kuueni loendamise harjutamise mängud.


Lõpetuseks sai välja prinditud ja kiletatud veel üks loendamiseks, arvude ja numbrite tundmaõppimiseks leitud mäng. Mängu sain facebook'ist Algklassikute lehelt (vaata siit: https://www.facebook.com/algklassikud/), kus on tegelikult üleüldse igasuguseid põnevaid asju, mida annab ka meie töös kasutada. Seda mängu mängides ei anna esialgu lastele kätte kõiki nelja külge, vaid alustan kahest ja siis saab juba aegamööda ka teised kasutusele võtta.

Selleks korraks kõik!

Ps. Käisin täna ka lasteaias oma rühma ja lapsi piilumas ja rõõm oli tõdeda, et mind pole unustatud.

__________________________

Leia mind ka facebook'is: https://www.facebook.com/seekespolekunagilapsolnud/

Wednesday, 19 July 2017

Lasteaiakoha paindlikkusest ja lasteaialapse puhkusest

Täna on kõik lasteaednike foorumid täis arutelu selle üle, kas Liisa Pakosta väljaöeldud on ikka õige või vale ja kas see kõik on laste või vanemate või mõlema osapoole huvides.  ( „MIDA ON AGA VAJA TEHA - ootan seda lubadust mõnelt vähemasti riigikogu valimisteks koolieelse lasteasutuse seaduse muudatusena, aga tegelikult saab kohalik omavalitsus ka ise ohjad enda kätte võtta - on PAINDLIKE lasteaiakohtade pakkumine. Vajame lasteaedades uut kvaliteeti, sest tööelu on ju nii palju muutunud. Vajame lasteaiakohti, kus laps saab olla õhtul, kui ema teatris pilli mängib. Vajame lasteaiakohti, kus laps saab olla vajadusel nt 3 päeva järjest, kui ema ja isa on nooremat õde ilmale toomas sünnitusmajas, või kui üksi last kasvatav ema või isa on harvaesineval, ent seda tähtsamal töölähetusel, millest ta muidu peaks loobuma. Vajame laupäeval ja pühapäeval lasteaiakohta vanematele, kellest üks töötab turvamehena ja teine kaubanduskeskuses. Vajame keelekümbluskohti lastele, kes tulevad tagasi koju teisest riigist. Ja nii edasi! Ja me vajame osaajaga kohti. Tundub jube imelik, aga neid senimaani pole. No näiteks et vanema tööga ja lapse loomuga sobituks hästi koht, kus ta käib alati vaid pealelõunati. Ja vanem maksab ka vaid osa rahast.“) 

Teate, mida näen selle asja mõlemat poolt. Ühelt poolt ma olen täiesti nõus, et süsteem võiks olla paindlikum. Ja väide, et ise sa ju sünnitasid lapse, miks sa siis ei mõelnud, kuidas toime tuled, ei pea alati paika. Näiteks üks noor pere, kus isa töötas klassikaliselt 8-17 ja ema käis vahetustega tööl, st kolm pikka päeva tööl ja siis kolm pikka päeva vaba. Ideaalne, sest kui ema oli pikalt tööl, tuli lapsele järgi isa ja kõik toimis. Nüüd aga juhtus see, mis ei pidanud juhtuma  - isa töökoht kadus ja hetkeolukorras oli ainus lahendus minna tööle välismaale. Mis nüüd saab? Isa on kodust eemal, kes tuleb lapsele järgi neil päevadel, kui ema on tööl kella kaheksani õhtul? Jah, nemad leidsin lahenduse, sest neil on samas linnas olemas vanaisa. Aga kas see lahendus on ikka lapsesõbralik? Vanaisa tuleb lapsele järgi ja läheb lapsega oma koju, ema lõpetab töö ja läheb lapsele vanaisa juurde järgi – kas poleks lapsesõbralikum, kui laps saaks selle aja olla lasteaias ja ema tuleks talle sinna järgi? Mina ei tea… Aga mis oleks üldse saanud juhul, kui vanaisa ei oleks võtta olnud?
Samamoodi suved. Kõik vanemad ei puhka suvel ja paraku tuleb lapsed panna valverühmadesse, sest õpetajad peavad ju ka millalgi puhkama. Ütlen ausalt, et lasteaiaõpetaja töö üks boonus on suvel puhkamine ja mina pole valmis sellest loobuma (ja minu jaoks väga suur boonus, sest palk on paraku, jah, pean tõdema, et oma sõbrannadega võrreldes on mul kõige väiksem palk). Aga teate, ega see valverühm ka mingi koll ole, vähemalt meil on asjad nii, et valverühmas on ikka oma maja õpetajad ja seega ei ole tegemist lastele võõraste nägudega. Millest ma aga sellega seoses rääkida tahan, on see puhkamise pahupool. Kas teate, et on olemas ka need lapsed, kes ei saa üldse lasteaiast puhata? Kohe mitte üldse! Vanemate „vabandused“ on erinevad: „Tal on kodus nii igav, ta muudkui käib ja tüütab mind, ise ei oska üldse mängida.“ (2-aastase lapse ema, kes tõsimeeli eeldab, et 2-aastane peaks endale kodus olles ise tegevust leidma ja vanemaid segada ei tohiks); „Aga millal siis mina puhkan?!“ (just nii, lapsevanem tahab ka puhata, seega peab laps ka vanema puhkuse ajal lasteaias käima, sest ega laps ju puhkust vaja).
See on sinu laps! Miks sa ei saa koos lastega puhata? Mina saan ja mitte üks mu kolmest lapsest ei ole käinud lasteaias siis, kui mina puhkan. Jah, mul on kõrval ka imetore mees, kes on vabalt valmis mõnel nädalavahetusel lastega üksi olema, sel ajal kui mina näiteks sõbrannadega spa-s olen. Ja kui me koos kuhugi tahame kohe nii väga ilma lasteta minna, siis on meil olemas ka nii vanaisa ja vanaema. Kõigil ei ole nii. Näiteks nädalavahetusel käisime Ameerika autosid vaatamas ja meiega oli ka üks pere koos väikeste lastega. Kõrvalt vaadates ma küll aru ei saanud, et neil oleks nüüd elamus kordades kehvem olnud või et lapsed oleksid jubedamal kombel igavlenud või seganud kuidagi täiskasvanute olemist (kuigi lapsed muidugi tundusid ka üle keskmise tublid ja viisakad). Aga mul oli siiski siiras rõõm, kui ma märkasin hetke, kui noorte sõbranna koos oma kaasaga saatis noored lapsevanemad õhtust kontserti nautima ja lubasid ise lapsi valvata (miks ma küll ise selle peale ei tulnud?).
Samas aga, teate see aeg läheb nii kiiresti, lapsed on nii vähe aega väiksed, ainult hetk ja nad ongi pesast lennanud. Alles see oli, kui minu esimene laps sündis ja nüüd on ta juba aasta aega elanud ja õppinud välismaal…
Tagasi tulles osaajaga kohtade ja öölasteaedade ja üleüldse paindliku lasteaias käimise juurde. Mina näeks siin lahendusena seda, et lapsevanem annab näiteks õppeaasta alguses kirjaliku avaldusega teada, millistel päevadel ja mis kellaaegadel tema laps kohta kasutab. Alati juhtub eriolukord ja see on ka võimalik näiteks õppeaasta alguses fikseerida, et mul on selline töökoht ja võib juhtuda nii. Ja lapsevanem ka maksab täpselt sellise aja eest nagu ta kohta kasutab. Siis saaks lasteaia juhtkond panna paika õpetajate graafikud, arvestades seejuures laste ja täiskasvanute suhtarvu (sest see on seadusega paika pandud, mitu last võib ühe täiskasvanu kohta olla) ja ka laste arvu rühmas. Kui siit paistab silma lapse liiga suur nädalatundide vajadus, siis oleks ehk juba näiteks lastekaitse või sotsiaalameti rida uurida, miks on see nii, miks peab laps veetma lasteaias nii palju aega? Mõnikord võib see ju olla täiesti põhjendatud, teinekord aga on ehk selle taga lapsevanema teadmatus või (kahjuks) hoolimatus. Iga olukord on erinev ja täpselt nii peaks neid ka võtma.
Siiski on üks asi, mida mina tahaksin väga seadusega paika panna – see on laste puhkus lasteaiast. Igal töötajal on õigus saada 28 päeva põhipuhkust. Miks see õigus ei laiene lastele? Jah, suurem, tõepoolest kohe palju suurem osa lastest saavad selle puhkuse, aga paraku (nagu ma juba eespool mainisin) on ka erandeid. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Seega oleks minu ettepanek, et hiljemalt teise kvartali alguses on lapsevanemal kohustus anda teada, millal saab tema laps lasteaiast 28 päeva puhkust. See ei pea olema suvel, sest on ju ka neid vanemaid, kes ei saa suvel puhata. Aga mis minu arust kõige olulisem – sellel ajal ei tohiks vanema käest nõuda lasteaia kohatasu. Jah, ma tean neid argumente, et õpetajatele makstakse palka ja maja hooldatakse aasta ringselt, aga minu arvates ei ole see pädev argument, sest lapsevanem ju sel ajal teenust ei saa, seega ei peaks ta selle aja eest maksma.

Mis on minu jaoks kogu selle loo juures kõige olulisem? Vaatame ümbritsevat ka teiste mätaste otsast, kõik ei ela sama peremudeliga, tööaegadega, kõik lapsedki pole ühesugused – me ei saa anda ümbritsevatele hinnanguid ainult oma mätta otsast! Kõik me oleme erinevad! Ma tean, et igas lasteaia rühmas on mõni pere, kellele tahaks kohe väga-väga lastekaitset koju saata, sest sa näed, et see vaene lapsuke on ilma tulnud vaid selleks, et lasteaednikel ikka tööd oleks (nali läbi pisarate), aga ehk on seal taga vaid teadmatus, äkki nad südames siiski hoolivad – mina ei näe ju teise inimese sisse… 

Minu töö on neid lapsi armastada, aga mitte keegi ei saa armastada last rohkem kui tema enda pere!



Tuesday, 18 July 2017

Lastekasvatuse eripära Eestis (läbi minu silmade)


Üks mõned aastad tagasi tehtud kodutöö!

Väga põnev on hakata mõtlema sellele, mis võib mõnelt teiselt maalt pärit inimesele meie kultuuriruumi sattudes eriskummaline tunduda. Raskeks teeb enda võõramaalase rolli asetamise juures see, et pole kogemusi teistes riikidega, see tähendab, et vähemalt oma kogemuse põhjal ma võrrelda ei saa. Aga olen siiski ju lugenud erinevaid artikleid ja mõtteavaldusi, seega tuleb need lihtsalt mälusoppidest üles leida ja püüda ritta sättida.
Siin ongi minu mõtted nendest asjadest, mis võivad nii mõnelegi mujal elavale inimesele kummalised tunduda:

1.                      Sünnitus on pere-üritus. Eestis last sünnitades võib soovi korral kaasa võtta või terve pere. Üldjuhul on küll kaasas vaid mees või hea sõbranna, kuid kuskil pole keelatud ka rohkem inimesi kaasa võtta. Olen lugenud, et on riike, kus kehtib ikka veel meilgi omal ajal olnud kord, et sünnitab ikkagi naine ja ülejäänud näevad last millalgi hiljem.
2.                      Kui nüüd selle väikse ilmakodanikuga koju jõutakse, siis pole mingit kahtlust, et vähemalt ühte päevast uinakut hakkab laps tegema õues. Ja seda olenemata ilmast. On täiesti normaalne, et me paneme oma lapse õue magama ka -15 külmakraadide ja lumetuisuga. 
3.                      Kui peaks juhtuma, et see väike ilmakodanik haigeks jääb, siis esimese asjana otsime me oma kappidest välja viina, hanerasva, põdrakanepi ning muud esiemade-aegsed arstirohud. Kes siis ei teaks, et köha vastu hanerasva, palaviku saame alla viinasokkidega jne. No jah, palju on neid riike, kus seda tõesti ei teata ja meid peetakse oma taimetarkusega vähe kummalisteks. Kuid siin on siiski tunda ka arvamuste lahknemine – on ka meil neid, kes usaldavad vaid arste, kui ka neid, kes järjest enam lähevad tagasi esivanemate tarkuste juurde.
4.                      Jätkuks eelmisele punktile, tundub mulle, et eestlased liiguvad samm-sammult tagasi minevikku. Taas kolivad pered maale, lastele pannakse alla korduvkasutatavad mähkmeid, püreed keedetakse ise valmis… Heaoluriigis vangutab lapsevanem pead ja küsib, et miks te küll nii teete, poest saab ju palju lihtsamalt ja mugavamalt. Saab küll, aga meie vanemad tahavad oma lapsele pakkuda oma arust parimat ja see parim tuleb loodusest ja on isetehtud.
5.                      Liikudes mõtetes ikka veel edasi looduse radadel, siis kui palju on ilmas neid õnnelikke lapsi, kes saavad paljajalu koduaeda astuda, põõsast marja suhu pista või peenralt porgandi välja sikutada. Ja mis eriti linnastunud riikide inimesi üllatab, neid marju ja juurvilju ei peagi kohe hügieeniliselt pesema tormama, vaid neid saabki kohe sealsamas sööma asuda. Meil Eestis on veel alles niipalju puhast loodust, et üllatame teisigi. Kuigi me ise ehk ei mõista alati selle väärtust, näevad seda teised!
6.                      See on küll ilmselt teravate vaidluste koht, kuid mulle endale on jäänud mulje, et meie väiksed lapsed saavad ikkagi päris pikalt kodus oma ema-isaga olla. Vanemapalk kestab lapse 1,5-aastani ja alles siis lähevad meil esimesed lapsed lastehoidu. Samas on mulle kõrva jäänud, et on päris mitmeid riike, kus sa pead juba paari-kuuse lapse kõrvalt ära tööle minema, sest vastasel juhul sa jääd lihtsalt töökohast ilma. Meil hoitakse töökohta kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui see ei ole luksus, siis mis veel on!
7.                      Meie lapsed teevad kodutöid! Selle väite esitan tuginedes oma teismelise juttudele. Nimelt on ta olnud oma esinemiste ajal erinevates riikides erinevate perede juures nö kasulapseks ning just tema on öelnud, et mujal on peredes koduabilised, kes koristavad ja abistavad kodustes toimetustes. Meil aga peavad ka lapsed juba õige väiksest peale kõiges kaasa lööma. Aga samas eks nii mõnegi välismaalase jaoks ole see ehk hoopis eksootikaks, et saab näiteks ise kartulit panna või peete harvendada.
8.                      Nüüd taaskord tuginen oma mälule, mis ütleb, et on riike, kus lapsed käies lastehoius või –aias, võtavad sinna toidu karbiga kaasa. Meie koolieelsetes lasteasutustes saavad lapsed kolm korda päevas korralikult süüa. Edasi läheb veel luksuslikumaks koolis, sest nüüd on söömine lausa tasuta (hea küll jah, vanem peab siiski natuke juurde maksma, kuid need on väiksed summad) ja ikka pakutakse lastele tervislikku ja sooja toitu. Oh, kui Jamie Oliver seda näeks. J
9.                      Juba esimese klassi lapsed käivad iseseisvalt kooli ja koju. See pole mujal üldse mitte nii tavaline, sõidutavad kas vanemad või koolibussid. Meil aga liiklevad paljud lapsed kodu ja kooli vahel iseseisvalt, kas jala või ühistranspordiga ning see on meie kultuuriruumis täiesti tavaline.
10.                  Meie maal jäävad lapsed juba suhteliselt väiksena üksi koju. Paljudes riikides on alaealiste üksi koju jätmine lausa keelatud, aga meil on see normaalne, et koolilapsed veedavad koolist vaba aja kas üksi või sõpradega ringi liikudes. On see hea või halb, kes seda nüüd nii täpselt öelda oskab, ehk mõjub see hästi lapse iseseisvumisele, aga lapsevanemal on hirm lapse pärast kindlasti suurem.
11.                  Lõpetuseks, need võistlusmomendid! Meie lapsed on harjunud võistlema peaaegu, et kõiges. Taaskord, mõnes mõttes ju hea, aga samas ka halb. Tehes trenni, sporti, hakkavad juba lasteaialapsed käima võistlustel, kus selgitatakse üldjuhul ka paremusjärjestus. Mõnel alal on see vajalik, aga võiks ju lastele jääda ka lihtsalt rõõm liikumisest? Ja ärgem unustame eriti Tallinnas aktuaalseid koolikatseid, taaskord võistlemine selle nimel, kes on parem ja kes mitte.

See nimekiri pole kindlasti absoluutne tõde ja pannes selle nimekirja hiljem ka oma blogisse, ootan hea meelega kommentaare, kas asjad on nii või on ehk hoopis teisiti. J

Saturday, 8 July 2017

Unistuste seelik

Mõni kord on nii, et mõni asi lihtsalt hakkab kuskil sees painama, nii et tekib uskumatu soov see endale saada. Nii oli ühe seelikuga, millest ma teadsin vaid, et see peab olema rohelistes ja mustades toonides, pikk ja oma olemuselt hmm rikkalik, kuninglik... Poest ma sellist ei leidnud, seega tuli ise tegemine ette võtta.

Õpetuse tegemiseks sain KreekaPähkli lehelt. Natuke tegin teisiti, st õmblused on tavalise õmblusmasinaga ja iga rea lõpus õmblesin ringi kokku. Kokku kulus umbes 200 lappi + allääre pits. Alumise ääre pikkuseks sai 7,5 meetrit.

Ja nüüd võin öelda, et seelik sai täpselt nii uhke nagu ma lootsin!

Ja siin pildid:





Friday, 9 June 2017

101 asja, mis teevad mind õnnelikuks!

Kindlasti on neid asju veel, aga hetkel meenusid esimesena need 101 asja :) Kirja on pandud suvalises järjekorras.

1. Laste naeratus
2. Kingitud lilled
3. Sügisesed värvilised lehed
4. Esimene lumi
5. Kui ma saan kellelegi midagi kinkida
6. Kohaliku toidupoe kassapidaja naeratus/ hea tuju
7. Päike!!!
8. Kingitus, mida ma pole oodanud
9. Sõbrannad
10. Oma mehe tehtud kompliment
11. Võõra mehe tagamõtteta tehtud kompliment
12. Kui mõni minu rühma laps mind kallistab
13. Seenelkäik
14. Kukeseenekaste värske kartuli ja kurgi-tomatisalatiga
15. Uus raamat
16. Kui ma tean/oskan kirjutada mõnda sõna, mida Eveliis ei tea (nt karmiinpunane) :P
17. Hea film, mida vaadates saab pisara poetada
18. Jõulud
19. Kui jõuluvana pole mind unustanud
20. Piparmünditee
21. Korras toad
22. Hommikusöök voodis
23. Piparkoogilõhn
24. Küünlavalgus
25. Kaminas või pliidi all praksuv elus tuli
26. Mulle saabunud jõulukaardid (need päris)
27. Vann koos ohtra vahuga
28. Šokolaad!!!
29. Kui mu lapsed on õnnelikud
30. Külm vein
31. Ehitud kuusepuu
32. Lumememme ehitamine
33. Soojad suveõhtud
34. Magamine mehe kaisus
35. Pidulik õhtusöök
36. Tõeliselt hea toit
37. Metsatölli kontserdil täiega rokkimine
38. Ansambel Dagö laul "Muusik"
39. Hea muusika parajalt kõvasti
40. Õppimine, uued teadmised
41. Kui lapsed on terved
42. Talvised lumised puud
43. Aplaus teatrietenduse lõpus, mis kordub ja kordub
44. Teater
45. Telkimine
46. Isetegemine
47. Minu perekond
48. Laste edusammud
49. Hommikune kohv
50. Kohupiimatort!!!
51. Kuivanud heina lõhn
52. Värske asfaldi lõhn
53. Jalutuskäik mere ääres (ikka suure tuulega)
54. Õhtusöök üheksale
55. Raadio Elmar :P
56. Andrus Veerpalu autogramm
57. Jalgrattasõit
58. Suusatamine
59. Oma aia lilled
60. Minu sünnipäev
61.Tolerantsed inimesed
62. Tee oma aia ürtidest
63. Raamatupoe kinkekaart
64. Armastus
65. Tantsimine külasimmanitel
66. Uute riiete ostmine :D
67. Esimesed maasikad
68. Pannkoogid maasika-toormoosiga
69. Suur, paks, tihe lumesadu
70. Päkapikud
71. Varahommikud linnulauluga
72. Päikesetervitus
73.SK Finessi daamid ja treener Eva Maria
74. Lume sulamine koos kevadise päikesega
75. Reisimine
76. Hea kontserdielamus
77. Kuigatsi
78. Võlgade ja laenudeta elamine
79. Töö lasteaias
80. Kiitus!
81. Kui käsitöö, mis kipub untsu minema, siiski õnnestub
82. Kevadlilled – sinililled, lumikellukesed, tulbid, nartsissid, krookused jne
83. Kui kõik lapsed magavad
84. Ülikooli lõpetamine (veel ja veel ja veel…)
85. Murelid
86.Tartu Maratoni ürituste läbimine
87. Pikad punased juuksed
88. Pikad seelikud
89. Paki saamine
90. Porilombid suvel
91. Toredad naabrid
92. Armastusluule
93. Küpsetamine (magusate asjade)
94. Kui pärmitainas õnnestub
95. Õnnelike lõppudega filmid ja raamatud
96. Paljajalu koduaias kõndimine
97. Kui mu vana hea veneaegne vahvlimasin saaks kuidagi korda
98. Ahiküte
99. Tööalane tunnustus
100. Õhk peale vihma
101. Elu!!!