Lugemise väljakutse

Lugemise valjakutse 2015
Lugemise valjakutse 2016
Lugemise valjakutse 2017

Lugemise väljakutse 2018

1. Mine raamatukokku. Otsi üles oma eesnime esitähega algavad autorid (autorid siis perekonnanime järgi). Loetle päris tähe algusest niipalju raamatuid, kui vana sa oled. Võta see raamat, mis vastab su vanusele. Sophie Hannah "Kas sa nägid Melodyt?" (Ersen, 322 lk). Cara isiklik elu on jõudnud murdepunkti ja ta jätab oma pere maha ja põgeneb kodust kuurortspaasse. Hilisööl kohale jõudnud, paigutatakse ta tuppa, kus juba on keegi ees. Ajapikku selgub, et see tüdruk, keda ta seal toas nägi, peaks olema juba aastaid surnud ning tema vanemad kannavad lapse mõrva eest karistust. Mis toimub? Kas tegu on müstilise sarnasuse ja kokkulangemisega? Või on tegu tõesti avalikkuse arvates tapetud Melodyga? Mulle meeldis, et selles raamatus olev peategelane Cara polnud ühegi aine sõltlane, nii et mitte keegi teda seetõttu ei usu, meeldis et teda ei tembeldatud hulluks, meeldis et teda tõesti usuti (no mitte kõik muidugi, oli ka kahtlejaid või vähemalt neid, kes mängisid kahtlejaid). Ehk seetõttu oli ka raamat mitte nii pingeid üles keriv, vaid kulges rahulikumas tempos. Lõpp saabus kohe eriti kiiresti, aga kokkuvõttes oli mõnus ja kaasahaarav lugemine.

2. Raamat, mille pealkirjas on number 8 või 18 (2018 auks)

3. Raamat, mille kaanele on kirjutatud ".... bestseller". N: New York Times bestseller

4. Raamat, mille said raamatuvahetusest või ostsid kasutatud raamatuna või said kusagilt tasuta. 
Sherri Smith "Leia mind üles". Päikese kirjastus, 382 lk.  Tegemist on "erakorralise psühholoogilise põnevikuga" ja minu arvamuse kohaselt on see tõesti üks päris põnev põnevik.. Ainuke asi, mis mind häirima hakkas, et no kas peab siis jälle olema peategelane üks (tableti)sõltuvuses naine. Eks see ilmselt keerab vinti peale, kui keegi ei saa teda uskuda, sest ta tarbib midagi ja üleüldse oli ka tema ema sõltlane ja pealegi on ta veel ka peamise kahtlusaluse õde. Aga lugu oli põnev, tempokas, täis ootamatusi, täis kahtlusi, mis viisid mõttes hoopis vales suunas ja lõpp oli ootamatu. 
Lugu ise on sellest, kuidas Mia kutsutakse politsei poolt tagasi tema kodulinna, sest tema kaksikvend Lucas on kadunud. Lucast aga kahtlustatakse armuloos oma õpilasega ja selle õpilase tapmises. Mia seda ei usu ja otsustab ise tõe välja selgitada. Selles segavad teda nii politsei kui kohalikud, lisaks püütakse teda ka autoga alla ajada, lahkuma sundida ja üleüldse hakkab ta vahepeal ka ise kahtlema oma venna süütuses. 


5. Raamat, mille lugemissoovituse oled sa saanud Lugemise väljakutse grupist. Katja Millay "Vaikuse meri". Päikese kirjastus, 455 lk. Ma isegi ei mäleta, kelle tutvustusest see raamat mu mällu jäi, aga kohe kui märkasin seda poes (ja veel soodushinnaga) müügil, olin kindel, et see raamat kolib mulle koju. Ja teate, ma tõepoolest ei kahetse seda. See on üks armsalt valus armastuslugu, mille juures (peale põnevuse, pinevuse, armastuse ja sõpruse) meeldis mulle eriti see, et armastus ei olnud see, mis kõik haavad parandab. Mulle meeldis, et armastus ja sõprus olid need, mis aitasid hingedel paraneda, aga samas käis raamatust läbi ka see, et haavatud hingedel on vaja ka teistsugust abi. 
Raamat ise on imelaps Nastjast, kes pidi jõudma pianistina tippu, aga ühel päeval muutus kõik... Nüüd tahab ta vaid, et teda rahule jäetaks ja et ta leiaks selle, kelle pärast muutus kõik. Nastja kohtab aga uues koolis Joshi, kes on teistmoodi katki, nimelt on kõik tema lähedased järgemööda surnud ning 17-aastasena on ta üksi. Ka tema soovib, et ta lihtsalt rahule jäetaks. Otseloomulikult kahe vaikust ihkava hinge teed ristuvad...

6.-9. Mitu (või üks paks) raamatut samalt autorilt, et kokku tuleks 700 lehekülge. Michael Hjorth/Hans Rosenfeldt "Mees, kes jälgis naisi", "Mees, keda polnud seal", "Tüdruk, kes ei rääkinud", "Need, kes läbi põrusid". Helios Kirjastus, kokku 1737 lk. No kui juba, siis juba ehk et korraga peaaegu et kogu Sebastian Bergmani needus allaneelata on nauding. Nauding on muidugi suhteline mõiste, sest selle va peategelase kohatine käitumine suutis ikka ka vihastada (lisaks muidugi panna ka kaasa tundma ja kaasa elama ja nii võib jätkata). See on ikka üks väga hea sari ja ma ei jõua uut osa ära oodata, sest põhimõtteliselt ju iga raamat lõppeb niimoodi, et pole õrna aimugi, et kuidas küll see olukord üldse laheneda saab. Eelnevad olukorrad on ikka enamvähem lahenenud, nii et ma väga loodan, et ka selle hetkel viimase kohe eriti nõme (kui nii saab ilukirjandusliku raamatu lõpu kohta öelda) lõpp leiaks mingil ime kombel natukenegi positiivse lahenduse. 
Aga kes mingil kummalisel põhjusel pole ühtegi selle sarja raamatut lugenud, siis teile teadmiseks, et tegemist on sarjaga, mis jutustab kriminaalpsühholoog Sebastian Bergmanist ja mõrvajuurdluse osakonnast (kus Bergman kord on tiimis ja siis jälle pole, kus kord teda väga hinnatakse ja siis kirutakse maailma põhja). Kõigile põnevike ja krimkade austajatele soovitan väga tuliselt!


10. Raamat, mille pealkiri algab „E“ tähega (Eestimaa auks). Emma Healey "Elizabeth on kadunud". Pegasus, 286 lk. Kui ma lugesin tagakaanelt tutvustust, siis ma arvasin, et peategelane on üks keskealine naine, kel mingil põhjusel mäluhäired. Tegelikult on aga Maud 82-aastane ja ta tõesti unustab nii asju, inimesi, segi on minevik ja olevik. Maudil on meeles vaid see, et tema sõbranna Elizabeth on kadunud... Selle kinnisideega aga lahendab ta tegelikult hoopis ühe teise loo... 
See on üks ütlemata armas ja soe raamat, kohati natuke segane, aga tegelikult oli just see kerge segadus see, mis jättis raamatust nii õige mulje. Mulle meeldis, mulle tõesti meeldis ja meeldis nii see soojus, see südamlikkus, meeldis nii lapse kui lapselapse armastus oma ema vastu, kuigi ega neil ju lihtne olnud. See on üks tore raamat ja mitte niivõrd selle kadumisloo ja põnevuse pärast vaid just nimelt selle vahva asju ja inimesi unustava Maudi pärast.

11. Häbi tunnistada aga ma pole kunagi lugenud... (täiesti vaba valik kirjaniku, teose, sarja, žanri jne. Osas)

12. Raamat, mida ei ole veel keegi lugemise väljakutse grupis tutvustanud.  Jennifer L Armentrout "Ootan su ära" (Pegasus, 413 lk). No nii, uus katse, autori ega pealkirja järgi minul otsinuga välja ei tulnud. Üks mineviku-taagaga neiu, üks pikka kasvu kaunis hurmurist noormees, üks saatuslik kohtumine, aga samas ka ähvardavad sõnumid minevikust, valelik perekond, painavad saladused. Selles raamatus on olemas ilmselt kõik, mida ühelt kaasahaaravast armastusloost otsida, on kirge, on mõistmist, on möödarääkimisi, on saladusi, on hoolimist, on armastust, on kirge. Mulle väga meeldis ja soovitan kindlasti armastuslugude austajatele lugemiseks!

13. Jabura pealkirjaga raamat

14. Välismaa autori teos, kus mainitakse Eestit vōi eestlasi

15. Raamat, mida lugesid vaid autori pärast, sisututvust lugemata/raamatust mitte midagi teadmata.  Ruth Ware "Valetamise mäng" (Helios kirjastus, 336 lk). Autori esimene raamat "Pimedas, pimedas metsas" oli see, mis jättis mulle tugeva emotsiooni ja soovi kindlasti ka teisi tema raamatuid lugeda. Teisena ilmunud "Naine kajutis nr 10" oli ka väga hea, aga jäi natuke esimesele alla. Nüüd siis kolmas raamat. Ütleme nii, et meeldis taas ja kindlasti ostan ka ülejäänud selle autori sulest ilmuvad kirjutised. Oli põnev, oli kaasahaarav, oli mõtlemapanev... Ma tahaksin öelda ja ka ütlen, et selles raamatus on lugu sõprusest, usaldamisest. Kui kolmele erinevates kohtades asuvale naisele saabub sõnum neljandalt, siis ei kõhkle keegi pikalt. Sõprus on oluline ja kunagised teod ja koosoldud aeg on neid liitnud. Kuid kas kõik oli nii nagu nad tollal arvasid? Kus on tõde? Kes on sõber ja kes on vaenlane? Soovitan igal juhul lugeda!

16. Raamat autorilt, kelle perekonnanimi on tähendusega nimisõna (N: Brown, King, Karu, Raud.) Tom Wood "Aeg surra" (Sinisukk, 399 lk). Tegemist on psühholoogilise trillerisarja kuuenda raamatuga. Peategelaseks palgamõrvar Victor. Need Tom Woodi palgamõrvari sarja raamatud on täis verd, vägivalda, valu, surma, aga samas ka hoolimist. Eks see ongi see, mis paneb kaasa tundma palgamõrvarile, kes julmalt tapab, nii tasu eest, aga ka enesekaitseks, sest ka teda jälitavad palgamõrvarid. Mulle meeldib selle raamatu juures, et Victor on justkui tõeline imemees, ta suudab väga väikse märgi või kõrvalekalde järgi aru saada, et midagi on valesti ja tuvastab kiirelt ka selle, mis on valesti; ta näeb üldiselt alati kaks sammu ette, ta mõistab, mida teised plaanivad ja reageerib vastavalt. Jah, raamat on vägivalda täis, aga mulle meeldib just nimelt see ülim tarkus ja osavus, tahaks ju uskuda, et selliseid inimesi ongi päriselt olemas! Ja lood ise on kaasahaaravad, põnevad, keerdkäike täis!

17. Praegu väga populaarse kirjaniku debüütromaan

18. Raamat mõne valitseja (kuninga, kuninganna, presidendi, tsaari, keisri, füüreri jne.) kohta.

19. Raamat kirjastuse Eesti Raamatu sarjast „Mirabilia“

20. Raamat, mille autor suri eelmisel (2017) aastal

21. Raamat, mille kaanel on kass

22. Raamat, mille pealkirjas on sõna „tuli“ või midagi tulega seotud (leek, säde, tuhk, lõke jne)

23. Raamat, mille sa tood 2017. aastast kaasa, st alustad detsembris ja lõpetad jaanuaris. 
Daniel Cole "Kaltsunukk" (Varrak, 368 lk)
Kuue ohvri kehaosadest kokku õmmeldud marioneti moodi surnukeha. Vastuoluline, kinnisidee käes vaevlev, tahtejõuline, taibukas, aga veidi hull ja pöörane uurija Wolf. Nimekiri, kus on kuus nime koos nende tapmise kuupäevaga ning viimane nimi nimekirjas on Wolf ise. Taaskord lugu, kus hea ei ole alati hea ja halb ei ole alati halb, kas ongi olemas üdini head või üdini halba. Raamat on tempokas, pöörane, põnev ning täpselt nii nagu reklaamitud - uskumatute süžeepööretega. Mulle meeldis! Raamat läks ludinal edasi, loetud sai kiirelt, põnev oli lõpuni. Ma tahaks hea meelega selle raamatu järge ka lugeda, et mis siis ikka edasi sai?

24. Anna autorile teine võimalus (oled ühte tema raamatut lugenud ja see ei meeldinud Sulle. Loe samalt autorilt veel üks raamat)

25. Raamat, mille pealkirjas on mainitud naisterahvast (N: õde, ema, tütar). A. J. Finn "Naine aknal". (Tänapäev, 469 lk). Anna Fox elab tubast elu, vaatab palju vanu filme, jälgib naabreid, toitu ja ohtralt veini tellib läbi interneti. Annal on agorafoobia ehk et ta pole võimeline välja minema. Lisaks tarvitab ta ohtralt erinevaid tablette ja muidugi joob veini. Tablettide ja veini koosmõjul ei usu keegi seda, mida ta väidetavalt kõrvalmajas näeb ja isegi ta ise hakkab iseendas kahtlema. Mulle see raamat meeldis. Jah, alkoholi ja tablettide koosmõjul "hulluks" läinud naine pole enam üldse uudne kombo, aga selles raamatus see minu jaoks töötas. Ma hakkasin Annale kaasa elama ja kaasa tundma. Raamat oli tempokas, edenes kiiresti, põnevus kestis, kuigi nii mõnelgi korral tekkis mul kahtlus, et kas tõesti tema, aga see oli nii õrn uitmõte, et lõpp tuli ikkagi üllatusena. 

26. Raamat, mis pisara silma tõi.

27. Tondijutt (vaimud, viirastused, muud tegelased teispoolsusest). Emily France "Sinu jäljed" (Päikese kirjastus, 235 lk). Raamat, mis algas äärmiselt põnevalt ja paljutõotavalt. Peategelasteks noorukid, kes on kaotanud igaüks lähedase inimese; nad hoiavad kokku, veedavad koos aega . Ühel päeval hakkavad kolm neist nägema vaime, neljas aga mingil kummalisel põhjusel mitte. Neljast sõber hakkab ülejäänutest hoopis eemalduma, muutub salalikuks, kuni üldse ära kaob. Kardetakse muidugi kõige hullemat, aga mis tegelikult juhtus? Ja miks hakati ootamatult vaime nägema? Siiani oli väga põnev ja ootus oli kõrge, ka edasi kulges kõik põnevalt, otsiti lahendusi ja lahendused ka leiti. Aga raamatu lõpp vajus ära, ma ei teagi miks, aga ma ootasin midagi põnevamat, paremat, midagi teistsugust. Ehk et lõppkokkuvõttes sai alguses väga huvitavast raamatust täiesti tavaline ja noh natuke isegi pettumust tekitav raamat. 

28. Raamat, mis oli populaarne aastal, kui Sina sündisid.

29. Venemaa kirjaniku raamat

30.-31. 2 raamatut, mille pealkirjad osaliselt kattuvad. (N: Klaaslaps ja Klaasloss, Troonide mäng ja Klaaspärlimäng). Robin Perini "Unustatud saladused" (Ersen, 339 lk) Anna Snoekstra "Väiksed saladused" (Ersen, 310 lk). Kaks põnevat lugu. Esimene neist ehk "Unustatud saladused" räägib loo sellest, kuidas praegune FBI profileerija Riley nägi 10-aastaselt pealt, kuidas tema vanem õde rööviti. Tema ema süüdistab selles teada, nii on noor naine teinud oma elu ülesandeks leida üles oma õde, et pere saaks juhtunule punkti panna. Ühel hetkel palub tema abi sõber, kelle õde on röövitud ning sealt edasi hakkab juba lugu kiirelt lahti hargneva. Ilmnevad üllatavad seosed. See on põnev lugu ja eks lõpus selgub, kas sõbra õde suudetakse päästa? Ja kas selgub midagi ka Riley õe kohta? Põnev raamat, mida julgen küll lugeda soovitada. Lisaks põnevusele on raamatus ka kübeke romantikat ja kirge. Teine raamat "Väikesed saladused" on samamoodi põnev lugu ühest väikelinna noorest neiust Rose'st, kes soovib linnakesest pääseda ja näeb selleks võimalust ajakirjanikuna läbilöömises. Aga kui lugu ei liigu piisavalt kiiresti ja ei ole piisavalt põnev? Milline abinõu on piisavalt eetiline? Mis juhtub, kui ambitsioonid sõidava üle tõest? Omamoodi mõtlemapanev raamat. Päris kustumatut muljet ei avaldanud, aga huvitav lugemine oli siiski. 

32. Raamat, mille pōhjal tehtud film linastub aastal 2018

33. Raamat, mille võtad raamatukogus äsja tagastatud raamatute hulgast.

34. Mingi eksootiline maa, (näiteks Mongoolia, Uus-Meremaa, Vietnam vms) kirjaniku teos

35. Raamat, mille pealkirjas on sõna "öö"

36. Raamat ühesõnalise pealkirjaga Katrin Pauts "Öömees" (Rahva Raamat, 262 lk). Veel üks mõnus eesti krimilugu. Mulle meeldis ja ostan kohe kindlasti ka teise osa, kohe kui see ilmavalgust näeb, sest mõni koht jäi veel täielikult lahti seletamata ja loo lõpulause jättis küsimuse õhku. Aga miks mulle meeldis? Sest et oli põnev ja põnevus kestis lõpuni välja. Sest et tegelased olid inimlikud, eksisid, uurisid, olid segaduses. Sest et natuke oli loos ka romantikat. Aga eelkõige ikka seetõttu, et nii tegelaskujud kui ka lugu ise olid mitmekihilised ja täis ootamatusi. 

37. Raamat, mille järgi tehtud filmi sa oled näinud enne raamatu lugemist.

38. Raamat, mille pealkirjas on sõnad „elu“ või „surm“

39. Ajalooline romaan

40. Raamat, mis on Sinu lugemisnimekirjas kõige kauem lugemist oodanud

41. Raamat, mille pakub sulle välja raamatukogutöötaja esimesena, kui oled küsinud tema lugemissoovitust.

42. Raamat, mille on kirjutanud mõne Eesti naaberriigi autor

43. Raamat, mis jutustab Eesti Wabariigi aegadest

44. Raamat, mida lugedes muutud rõõmsamaks

45. Raamat, mille peategelane on koer (2018 on koera-aasta!)

46. Kõige paksem lugemata ilukirjanduslik raamat sinu isiklikust riiulist

47. Eesti ulmekirjaniku teos.   

48. Raamat autorilt, kelle kodumaad oled külastanud. Jorn Lier Horst "Koopamees". (Eesti Raamat, 255 lk). Norra kriminaalkirjanduse Rivertoni auhinna ja põhjamaade kriminaalkirjanduse auhinna Klaasvõti laureaat - vot nii uhkelt on lausa kaanel kirjas. Aga ega mina saa ka raamatu kohta midagi halba öelda, oli tõesti hea raamat. Oli põnevust, mis kestis lõpuni välja ja lausa nii põnev, et ka ma ise ei olnud lõpuni kindel, kes see paha mees siis lõppude lõpuks on. Oli helgust ja headust, oli mõtlemapanevat, oli mõistmist. Ja no kohati ajas vihale ka, et kui ise juba aru said, et kaks lugu on selgelt seotud, et miks küll ometi ajakirjanikust tütar ja politseinikust isa oma lugusid teineteisele ei räägi, aga see mitte-rääkimine oli selles loos loogiline, nii et see ei häirinud lugemist. Aga jah, mina julgen ka seda raamatut krimifännidele soovitada, oli igal juhul auhinda väärt.

49. Sellise inimese elulugu, kellest sa lugu pead.

50. Raamat, mille pealkiri algab tähega, mida sinu nimes (eesnimi+perekonnanimi) ei ole. Yrsa Sigurdardottir "Pärand" (Varrak, 430 lk). Kui ma raamatu ostsin, siis arvasin, et tegu on ikka nende samade tegelastega, kes olid eelmistes Sigurdardottir'i raamatutes, aga polnudki nii, täitsa uued tegelased. Ja kui ma korraks olin kergelt pettunud, siis tegelikult meeldis mulle raamat väga. Tegelased olid põnevad, pinge püsis lõpuni. Ausõna, ma jõudsin juba päris mitut teist tegelast süüdistada, enne kui tõde selgus. Mulle meeldis, et kui mõrtsukas oli tabatud, siis natukene veel lugu jätkus, et veidi sai aimu, mis paarist tegelasest edasi sai. Ootamatu lugu ja ootamatu selgus, et kuidas kõik need nii erinevad tegelased lõpuks omavahel seotud on. Soovitan krimifännidele!

51. Kui sa mainid sõbrale selle raamatu pealkirja küsib ta su käest: sa loed SEDA raamatut?!? Päriselt ka või?    

52. Raamat, mille kaanel on pilt kohast, kus sooviksid hetkel olla

53. Raamat, mille tegevuspaigaks on Eesti küla

54. Raamat sellise maa kirjanikult, mille nimi algab sama tähega kui sinu eesnimi.  

55. Raamat, mille pealkirjas esineb midagi, mis sulle väga meeldib /mida väga armastad.

56. Raamat kirjastuse Eesti Raamat sarjast "Nüüdisromaan"

57. Üllatusteema: Üks raamat selliselt eestlasest autorilt, kellest sa enne selle teema avalikustamist kuulnudki ei olnud!



Väljakutseväliselt:
58.-64.
Lee Child "Tapamaja" (437 lk)
Lee Child "Viimase hingetõmbeni" (439 lk)
Lee Child "Tõmbetraat" (454 lk)
Lee Child "Külaline (430 lk)
Lee Child "Lõõmav Echo" (448 k)
Lee Child "Raskem tee" (373 lk)
Lee Child "Tagaotsitav" (390 lk)
Jack Reacher on just see tegelane, keda lihtsalt peab armastama. Hea küll, ei pea, aga mind ta igatahes oma lummusesse haaras (nagu te ehk isegi juba aru saite). Mul on eestikeeles ilmunud Jack Reacher'i raamatutest nüüd puudu vaid "Üks lask", nii et kui keegi soovib seda ära müüa/anda, siis pakun talle mõnusat kodu. Aga miks ma ka teile kõigile neid raamatuid soovitan, on neis peidusolev põnevus, kaasahaaravus. Mulle meeldib eriti see, kuidas Reacher alati välja mõtleb, et miks juhtus ja kuidas juhtus, aga ta suudab need asjad niimoodi välja mõelda, et mina lugejana ka alati aru ei saa, enne kui lahendus käes. Ehk et mulle meeldib, et minu jaoks kestab põnevus lõpuni välja. Kusjuures kõiki neid raamatuid saab lugeda eraldiseisvalt, ei pea üldse õiges järjekorras lugema. Nii et kõik teie põnevike ja mehiste meeste austajad - vutt-vutt Jack Reacher'i põnevikke lugema! Ps. Aga filmi Reacher on minu jaoks küll täitsa vale mees, ma oleks tema rolli pigem näiteks Vin Diesel'i või Jason Statham'i valinud; ühesõnaga ei teagi, kas filme julgen üldse vaadata, vale mees mängib ju.


No comments:

Post a Comment